Kliiniline psühholoog

Kes on kliiniline psühholoog?

Kliiniline psühholoog on psühholoogia erialal vähemalt magistrikraadi omandanud spetsialist, kellel on kliinilise psühholoogi kutsetunnistus. Kutse saamise eelduseks on lisaks ülikoolikraadile ka kindlas mahus kliinilise psühholoogia alast enesetäiendust, vähemalt aasta aega juhendamise all töötamist haiglas või ambulatoorses üksuses ning kutseeksami sooritamine. Kliiniline psühholoog tegeleb psühholoogiliste probleemide, psüühika- ja käitumishäirete ning tervist ohustava käitumise hindamise, ravimise ja ennetamisega. Selleks kasutatakse erinevaid tõenduspõhiseid testimise ja psühhoteraapia meetodeid ning vajadusel tehakse koostööd kliendi pere ja tugivõrgustikuga. Kliiniline psühholoog on oluline vaimse tervise meeskonna liige, kes oma teadmistega osaleb nii vaimse tervise murede ennetamises kui ka rehabilitatsioonis. Kliiniline psühholoog ei väljasta ravimeid ega määra diagnoose – selleks tehakse vajadusel koostööd psühhiaatriga, kes lähtub sageli oma otsuste tegemisel kliinilise psühholoogi poolt läbi viidud hindamise tulemustest.

Dagmar Ainsoo

Kliiniline psühholoog-psühhoterapeut

Vaata lähemalt

Broneeri aeg

Rael Helen Ventsel

Kliiniline psühholoog

Vaata lähemalt

Broneeri aeg

Mihhail Beljajev

Kliiniline psühholoog, laste kliiniline psühholoog

Vaata lähemalt

Broneeri aeg

Mis on kliinilise psühholoogi esmane vastuvõtt?

Kliinilise psühholoogi esmane vastuvõtt hõlmab hetkeolukorra kaardistamist, probleemide määratlemist ja kliendi vaimse seisundi hindamist (vaatlus, intervjuu, enesekohased küsimustikud). Vajadusel planeeritakse täpsustavad psühholoogilised uuringud (kognitiivsete funktsioonide uuring, isiksuse uuring) ning koostatakse edasine tegevus- ja raviplaan.

Mis on kliinilise psühholoogi korduv vastuvõtt?

Esimesel kohtumisel koostatud tegevusplaani järk-järguline elluviimine ning vajadusel kohandamine, võttes arvesse vahepeal toimunud olulisi muutusi.

Mis on kliinilise psühholoogi esmane kaugvastuvõtt?

Vaimse tervise seisundi täpsustamine ja probleemide määratlemine veebi vahendusel. Psüühikahäire tunnuste esinedes koostatakse sekkumisplaan ning valitakse sobivad tõenduspõhised psühhoterapeutilised ravimeetodid.

Mis on digisaatekirjad?

Saatekiri peab olema tervise infosüsteemis enne aja broneerimist, seda kontrollitakse aja broneerimisel. Seda ei vormistata tagantjärele. Näiteks olukorras, kus eriarsti vastuvõtt juba käib või on ära toimunud, ei ole perearstil enam võimalik sellele vastuvõtule saatekirja väljastada.

Digisaatekirjal on kehtivusaeg, mille jooksul on võimalik saatekirjaga vastuvõtuaega broneerida. Vastuvõtt võib toimuda ka pärast saatekirja kehtivusaja lõppu. Kui patsiendil on kehtiva digisaatekirja alusel aeg broneeritud, siis vastuvõtu päeval ei pea saatekiri enam kehtiv olema.

Digisaatekirjaga saab broneerida korraga ainult ühe aja. Tervise infosüsteem ei võimalda broneerida ühe saatekirja alusel aega mitme erineva arsti juurde. Kui patsient soovib panna uue aja sama saatekirja alusel, siis ta peab esmalt kehtiva broneeringu tühistama.

Juhul, kui patsient jätab vastuvõtule ilmumata või arst tühistab vastuvõtuaja, vabastatakse saatekiri broneeringust. Kui saatekirja kehtivusaeg pole veel läbi, saab patsient kasutada seda uue aja broneerimiseks.

Allikas: Digisaatekiri | Sotsiaalministeerium (sm.ee)

Mis on kognitiivsete funktsioonide uuring?

Kognitiivse funktsiooni uuringu käigus viiakse läbi kliiniline intervjuu probleemide kaardistamiseks ning hinnatakse inimese erinevaid kognitiivseid ehk vaimseid võimeid: mälu, taju, tähelepanu, infotöötluskiirus, visuaal-ruumiline mõtlemine, planeerimisoskus, arutlusvõime jm. Uuring aitab tuvastada kognitiivseid probleeme ja eripärasid, mis võivad mõjutada inimese igapäevast toimetulekut ning on vajalik info diagnoosi ja ravi määramisel. Sagedased põhjused kognitiivsete võimete hindamiseks on näiteks kahtlus aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) esinemisele, mäluprobleemid, vaimse arengu mahajäämuse (VAM) või dementsuse kahtlus. Hindamise viib läbi kliiniline psühholoog. Klient saab uuringust kirjaliku kokkuvõtte. Soovi korral võib juurde osta tagasiside visiidi.

Mis on kognitiivse ja isiksuse uuringu tagasiside?

Eelnevalt tehtud uuringu kohta tagasiside saamine ning tulemuste lahti selgitamine.

Mis on isiksuse uuring?

Isiksuse uuring aitab tuvastada käitumismustreid, mis panevad inimest ühetaoliselt jäigalt reageerima erinevates isiklikes ja sotsiaalsetes olukordades ning häirivad eluga toimetulekut ja toovad kaasa raskusi endale ja/või oma lähedastele. Isiksuse uuringu tulemused aitavad eristada probleeme ja ennast paremini mõista, on toeks diagnostiliste otsuste langetamisel (sh isiksusehäire esinemise kindlakstegemisel) ning järgeva psühhoteraapia kavandamisel ja läbiviimisel. Isikuomaduste hindamiseks kasutatakse kliinilist intervjuud, vastavalt vajadusele erinevaid enesekohaseid teste ning struktureeritud või poolstruktureeritud intervjuud (nt STiP-5.1). Hindamise viib läbi kliiniline psühholoog. Klient saab uuringust kirjaliku kokkuvõtte. Soovi korral võib juurde osta tagasiside visiidi.