Tihti seostatakse sügise algust meie kultuuriruumis õppima asumisega. Antud juhul pole olulist vahet, kas tegemist on alg-, kesk-, kõrg- või kutseõppega. Üldjuhul alustavad kõik õppeasutused oma tööd ühel ajal. Mis sellest, kui varasemalt on juba mitmeid aastaid sügisel kooli mindud, on see ikkagi muutus. Samuti alustavad sügisel taas tööd erinevad treeningrühmad, huviringid jm vabaaja tegevusi pakkuvad kohad, kus on suveks paus tehtud. Pere harjumuspärase rutiini ja suvepuhkusest saadud aeglasema rütmi lööb sügis igal juhul segamini.
Kui harjuda on vaja nö rutiinist välja tulekuga ehk siis puhkusega, siis samamoodi vajab harjumist uude rutiini (taas)sisseelamine. Nagu igasugune muutus elus, võib see põhjustada stressi nii õppuritel endil kui teistel pereliikmetel. Perekond on süsteem, kuhu kuuluvad liikmed koos nendevaheliste suhetega moodustavad vastastikku üksteist mõjutava terviku. Pere käitub vastavalt süsteemiteooriale selliselt, et igasugune muutus mõjutab pere kui tervikut. Sellest lähtuvalt võime öelda, et ühe pereliikme stress seoses õpingute algusega võib mõjutada pereliikmete vahelisi suhteid ja sellest omakorda võib saada mõjutatud kogu süsteemi ehk pere toimimine tervikuna. Stress ehk pingeseisund ei ole põhjustatud ilmtingimata sellest, et muutus on raske või ebameeldiv, ka positiivne muutus vajab aega, et sellega kohaneda. Muutust süsteemis ehk peres saab vaadelda tsirkulaarselt ehk siis üksteisele järgnevate muutuste/sündmuste kaudu. Näiteks: muutustega kaasnevale tõsisemale stressile võib olla eelduseks keskmisest kõrgem ärevuse foon, mida võivad soodustada suured nõudmised iseendale, mille taga võib olla hirm eksida. Siinkohal tasub tähele panna, et ärevuse, kõrged nõudmised iseendale ja hirmu eksimise ees võib pere noorem liige üle võtta ehk õppida vanematelt ning seeläbi jätkata päritoluperest tulenevat mustrit, et sügise algus ongi stressirikas ja raske ja ebameeldiv.
Mõned soovitused, millest võib olla abi seoses sügise algusega:
1. Ära unusta oma baasvajadusi! Vaimse tervise puhul on üks olulisemaid nn vitamiine piisav ja kvaliteetne uni. Seega on oluline tagada nii endale kui pere noorematele liikmetele piisavalt unetunde, arvestades, et kui tegemist on uue rutiiniga harjumisega, võib keha vajada ka tavapärasest rohkem und. Lisaks unetundidele on siinkohal hea meelde tuletada hea une reegleid alustades õhturutiinist ja lõpetades mõnusa rahuliku „pesa“ loomisega. Kindlasti on oluline jälgida muutuste ajal füüsilist koormust, võib olla, et keha vajab pigem lõõgastavat jalutuskäiku või veeprotseduure energiamahuka treeningu asemel. Kui vähegi võimalik, alustada muutustega ükshaaval s.t mitte alustada esimesel koolinädalal ka trennide ja huviringidega. Hea oleks üle vaadata toidulaud ja söögikorrad, et keha saaks piisavalt vajalikke vitamiine ja mineraalaineid. Loomulikult on hea mõte ennetavalt käia perearsti juures kontrollimas, ega ei ole vajalik lisaks toidule vitamiine/mineraalaineid juurde võtta.
2. Leia igasse päeva midagi, mis pakub rõõmu või muid positiivseid emotsioone! Siinkohal võib see olla näiteks päevikusse/blogisse sissekande tegemine, sõbraga vestlus või oma lemmik sooja joogi nautimine meeldiva muusika saatel. Abiks on, kui sul on olemas nimekiri kõigist võimalikest tegevustest/asjadest, mis tekitavad hea tunde. Pane tähele, et need ei pea olema aega ja/või raha nõudvad tegevused, mida igapäevaselt endale lubada ei saa. Püüa iga päev midagi sellest nimekirjast teha, kasvõi 10-15 minutit.
3. Planeeri oma aega! Vali endale meelepärane ajaplaneerimise abivahend kas märkmiku, äpi vm näol, mis aitab sul saada ülevaadet oma tegevustest, liikumistest ja neile vaja minevast ajast. Meil kõigil on ööpäevas 24 tundi ja oma vaimse tervise toetamiseks oleks hea see jagada kolmeks osaks: töö- ja/või õppeaeg, vabaaeg ehk positiivsete emotsioonide ja lõõgastumise aeg ning uneaeg. Ideaalis võiks see ajaliselt jaguneda 8t+8t+8t, aga eks siinkohal tuleb läheneda loovalt. Oma tegevustest ülevaate omamine aitab sul näha, kas kuskil päevadel on kitsaskohti, kus sa pead olema korraga või väga lühikeste vahedega mitmes kohas ning leida juba ennetavalt alternatiivseid võimalusi. Samuti näitab selline lähenemine ära, kus sul on rohkem võimalust puhata/lõõgastuda, et taastada tasakaal. Kindlasti pole hea mõte oma töö- ja/või koolipäevi täita selliselt, et 8 ja rohkemgi tundi on kaetud tegevustega. Ajaplaneerimise õppimisega tasub alustada juba varakult koos vanematega, sest see oskus on vajalik olenemata vanusest.
4. Ole iseendaga lahke! Ära unusta jälgida oma sisekõnet ning panna tähele, et enda suhtes tuleks (ka mõtetes!) olla lahke, sõbralik, kaastundlik. Jah, loomulikult on palju asju korraga, mis kõik tuleb ära teha. Aga ära hurjuta ennast, kui kohe kõike ei jõua või ei saa või ei oska. Läbi oma sisekõne on meil võime mõjutada olulisel määral oma tundeid ja kehva tundega on ju veelgi raskem olla tegus ja toimekas. Sisekõnet õpivad lapsed oma vanemate juhistest, seega täiskasvanuna jälgi, kuidas sa oma lapsega räägid, kui on kiire, palju asju teha või on oluline hea sooritus.
Kui oled proovinud ülal toodud nippe, aga ikka tundub, et kõik kuhjub ja asjad kasvavad üle pea ning emotsioonidega ei tule enam toime, on kindlasti abi psühholoogi külastusest. Kuidas psühholoog saab sind aidata, on see, et anda sulle tagasisidet, kas see, kuidas sa ennast tunned, on loomulik ja loogiline. Seejärel saame juba koos hakata vaatama, kuidas selles virrvarris ennast toetada, et kõik vajalik ikka tehtud saaks ja sealjuures enesetunne ning meeleolu ei kannataks. Nõustamisele saab tulla nii individuaalselt, kui ka paari või perena. Kui sa pole kindel, siis alustuseks pane endale aeg kirja ja koos saame vaadata, kas on mõistlik kaasata kohe teised pereliikmed või mitte. Psühholoogile pöördumiseks ei ole vaja tervisliku seisundi halvenemist ära oodata. Ennetades saame selle kindlasti ära hoida. Ootan sind vastuvõtule!
