Sul on vaja lõpetada tööalane ülesanne, kuid avastad end hoopis sotsiaalmeedias või uudisteportaale lehitsemas. Kodus on remont mitu aastat edasi lükkunud ning kuhjunud on eraelulised kohustused. Sellises olukorras võib tekkida küsimus: kas see ongi normaalne või on mul midagi viga?
Laiskus või on mul midagi viga?
Et mõista, kas tegemist on normaalse või probleemse käitumisega, peame eristama kahte pealtnäha sarnast nähtust: laiskus ja täidesaatev düsfunktsioon.
Laiskuse puhul on inimene enda tehtud otsustega rahul. Ta teeb teadliku otsuse mitte konkreetse kohustusega tegeleda ning sellega ei kaasne negatiivseid emotsioone.
Täidesaatev düsfunktsioon on aga seisund, kus aju täidesaatvad funktsioonid ei tööta optimaalselt. Selle puhul võib olla ülesannete alustamine või lõpetamine põhimõtteliselt võimatu. Motivatsioon leitakse viimasel minutil stressi ja ärevuse kaudu, mis toob kaasa negatiivseid emotsioone nagu ärevus, süü, häbi ja pettumus.
Millal pean muret tundma?
Oluline on hinnata, kas keskendumisprobleemid häirivad tähtsaid eluvaldkondi nagu töö, õppimine, sotsiaalne suhtlus või enesekindlus. Kui keskendumisraskused tekitavad regulaarselt negatiivseid emotsioone või segavad igapäevaelu, tuleb otsida professionaalset abi.
Mis võib olla keskendumisraskuste põhjus?
Kuna keskendumishäired võivad tuleneda erinevatest teguritest, on oluline välja selgitada nende juurpõhjused. Mõned võimalikud seletused on:
- Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH)
- Ärevus ja depressioon
- Läbipõlemine
- Krooniline stress
Sellises olukorras on enda analüüsimine keeruline. Vaimse tervise spetsialist aitab leida põhjuse ja luua plaani olukorra parandamiseks.
Kuidas probleemiga tegeleda?
Esimese sammuna võib pöörduda psühholoogi või vaimse tervise õe poole. Lahendused sõltuvad keskendumisraskuste põhjusest. Võimalikud sekkumised hõlmavad:
- Psühholoogilised meetodid – strateegiad ja oskused, mõtete ja käitumise analüüs.
- Elustiili korrigeerimine – stressorite vähendamine ja ressursside loomine.
- Psühhiaatrilised sekkumised – vajadusel ravimid.
Spetsialist selgitab välja, missugust sekkumist on vaja ning alustab probleemi lahendamist või suunab sobiva spetsialisti juurde. Spetsialistid tutvustavad erinevaid lähenemisi ning annavad soovitusi, kuid lõplik otsus, kuidas sa soovid probleemiga tegeleda, jääb sinule.
Kokkuvõte
Keskendumisraskused võivad olla osa normaalsest funktsioneerimisest, kuid kui nendega kaasnevad sagedased negatiivsed emotsioonid või toimetulekuraskused olulistes eluvaldkondades soovitan kasutada professionaalset hindamist.
Kui oled endas ära tundnud kirjeldatud raskusi, ära kõhkle abi otsimast – on olemas lahendused, mis aitavad sul oma elu paremini juhtida.
Steven Saagpakk, psühholoog